San Francisco 4. juuni - 7. juuni

USA piiri üetasime ootamatult lihtsalt. Passikontrollis andsime sõrmejäljed, naeratati ja olimegi USAs. Siiski, pagasikontrollis leiti minu kotist lennukis söömata jäänud tilluke keeksike, aga see anti andeks ja lubati kaasa võtta.
Leo fototarbeid pungil kott ei tekitanud ühtegi küsimust. Lennukile minnes on see alati põnev uurimisobjekt.

Lennujaamast võtsime ettetellitud auto. Saime soovitud keskmise linnamaasturi asemel igavese suure 7 kohalise Chevrolet Traverse.














San Francisco on ilus linn, mägine. Palav ka ei ole, meie tavaline suveim. Siin ookeani ääres ei lähegi väga kuumaks.










Leo oskas küll endale päikese ligi tõmmata ja näeb välja punetava ladvaõunana. Sõitsime lahtise hop-on hop-off bussiga linnale tiiru peale, seal see päike Leole pihta sai.

Kuldvärava sild oli udus. Mujal udu ei olnudki. Hiljem veendusime, et kuni õhtuni on seal iga päev udu.







































San Franciscos on väga-väga järsud tänavad ja meie suure autoga on päris tülikas kallaku peal stop märkide taga seisatada. Eriline elamus oli sõit "cable car"-ga, selline trammikene, kus osa sõitjaid rippusid väljapool, astmelaual. Juhtimine käis suurte kangidega ja mööda pea püstloodis tänavat allakihutades tundus seismajäämine täieliku imena.
















Käisime teise pool Kuldvärava silda looduses ookeani ääres ja Tamalpais nimelise mäe (2,5 km) otsas, jalgsi ainult viimane lõpp.






























Üle teise, kahekordse silla sõitsime Oaklandi ja Berkley'sse. Jalutasime California Ülikooli campus'es Berkley's ja Oaklandis vaatasime mormoonide templit, mis on ikka rabav ehitis.
Kõrgel mäe otsas, kullatud tornikesed, teise korruse terassilt avaneb fantastline vaade San Franciscole. Aed nagu kuskil lossis: purskkaevud, roosipuud tohutult lilli ja kõik viimase peal hooldatud.
















Külastajaid võetakse vastu väga hoolitsevalt. Templi kohta ütlesin "rabav" selles mõttes, et sellist ilu-ehitist ei oota kaasajal ja eks ilu näevad inimesed erinevalt. Visitor Center nägi välja uhkelt steriilne, seal oleks võinud vidot vaadata-osta. Mina põgenesin kohe, Leo tegi abivalmis tütarlapsest ikkagi pilti ja mina jõudsin väljas kartma hakata, et ta väljub mormoonina.














Meie hotell Mithila on 3 tärniga ja üsna kesklinnas.
Homikusöögiks on siin saiake, pisike keeksike ja kohv või tee. Seda peame manustama oma toas. Soovi korral saab pakikese pudru helbeid, millele tuleb keev vesi peale kallata, oodata ja siis süüa. Söödav.

Täna alustame teeonda Yosemite rahvuspargi poole. Teeme ringikese Silicon Valley kaudud.