Auckland

Teisipäeva hommikul oli meil veel aega, et Pacifica küla rannas Taco Bell’is burritosid süüa ja surfajaid vaadata.

Auto tagastamise koha otsimisel ekslesime päris kaua, kuigi sildid olid kenasti väljas. Keerasime kuskilt ikkagi valesti ja olimegi natukeseks plindris.

Auto äraandmine käis see-eest lihtsalt. Autod muudkui tulid ja jäid seisama üksteise järele kõrvuti kolmel rajal. Teenindaja luges triipkoodi lugejaga autolt koodi, küsis Leolt kas ta on Kaarmann, vaatas autost miilid, käis ümber auto ja käskis võtme ukse ette jätta. Trükkis samas püstijalu kviitungi, et auto vastu võetud ja oligi kõik. Võtsime oma asjad ja läksime Air train'i peale.

Läbisime Ameerikas 3320 miili, so 5312 km.


Lennujaamas olime natuke segaduses õige check–in koha leidmisega, enamasti on self check-in, mida meie oma Ä tähtedega kasutada ei saa (lennu broneeringus A ja masinloetavas koodis AE). Soovitati varasemat LA lendu, millega rõõmuga nõus olime. Väravas pidime õiged piletid saama.

Turvakontrollis jättis Leo arvuti kotist välja võtmata ja see sundis turvameest tema kotti läbi vaatama. Hoiatas, et Leo midagi ei puutuks, kui ta kotti läbi vaatab.

Väravas Leo närvitses ja läksime ise küsima, miks meil ainult LA pilet on. Seal pisteti kohe uus pilet, kus kohad peal, pihku ja kõik. Vaatasime, mis saime - ikka Aucklandi piletit ei olnud. Läksin jälle tagasi, teenindaja ei teinud teist nägugi, et ei andnud kohe mõlemat piletit, ulatas nüüd Aucklandi piletid ka.

Lennukis võis $5 eest wifi kasutamist osta.


LA lennujaamas oli meil üle 5 tunni aega.

LA’st tõusis lennuk õhku natukene hiljem, 24:00,

Aucklandi jõudsime 7:10 NZ aja järgi. Vahele jäi kolmapäev, 23. juuni, sest lendasime üle kuupäeva raja.

Lend LA'st Aucklandi kestis 12 tundi ja 10 mininutit, oli päris talutav, istmete vahel oli vist 10 cm rohkem ruumi. Lennuk B747-400, 70m pikk, tiibade ulatus 64m ja lennuki poolt tohutu laiad, ca 10 m.

Maale tulles deklareerisime oma telgi olemasolu (maha vaikida poleks seda nagunii saanud) ja bio- kontrollis pidime telgi kohvrist välja õngitsema ja kontrolli andma. Õnneks mingeid halbu putukaid ja kemikaale meie telgist ei leitud ja saime selle varsti tagasi.

Auto saamine läks ka suht libedalt, maksime jälle natukene juurde omavastutuse vähendamiseks -hirmutati, et iga kriips maksab muidu 3,300 NZD. Auto on Hundai Tucson, valge ja tundub imepisikesena peale eelmist.

Sõitma hakkamisega selgus, et on probleem: ei saanudki käima Garmin nRoute'i. USA's proovisime, siis töötas. Mingi litsentsi probleem ja nr on muidugi kodus.

Ajasime siis läbi Garmin Oregon GPS'iga. Lennujaamast saadud kaartidest oli ka abi, aga esimese asjana hankisime linnas kiiresti paremad kaardid.

Parempoolse liiklusega saab Leo kenasti hakkama, kuigi suuna näitamise asemel puhastab muudkui aknaid.

Liiklus on hoopis närvilisem kui Californias. Sõidurajad kitsamad ja sõelumist on palju rohkem.

Kogemata sattusime kiirteele, mis viis meid üle Auckland Harbour Bridge'i, mis meentab Sidney silda ja kus samuti võivad turistid üle kaare jalutada.














Sattusime sellega kesklinnast teisele poole merd ja leidsime kena vaatekoha merele ja linnale.












Linnas parkimine on väga kallis, parkimismajas 5 NZD 30 minutit ja tänaval 4 NZD tund. Tänaval kohta praktiliselt ei leia.Üle tunni ei raatsinud parkimismaja kasutada, õhtul jätsime auto kaugemale ja jalutasime Karangahape ja Queen street'I (peatänav) mööda.














Paju pisikesi poekesi ja aasia söögikohti. Ei jõudnudki suurema kaubamajani, usun, et neid on ikka olemas.Temperatuur oli 10-13C ja oleksime ostnud hea meelega mõne soojema pussaka selga. Inimesed käivad enamasti jopedega. Hommik oli pilves ja tibutas vihma, lõunast tuli päike välja.

Kell 17 märkasime üllatusega, et kuu paistab ja poole tunni pärast oli juba täiesti pime - talv ikkagi.

Hotelli orienteerumine oli pisikese Garmini GPS'ga hoopis tülikam kui arvuti suure ekraani järgi.

Hotell üllatas meid sellega, et registratuuri poiss teatas, et tund wifi kasutamist maksab 50NZD'd. Raamatust olime lugenud, et vaba wifi't võib Uus Meremaal leida rahvaraamtukogudest või on seal odavam. Kurvastasime, aga hommikul uurisime poisi välja vahetanud terasema tüdruku käest, mis värk selle internetiga NZ-l on. Ja saime teada, et 5NZD eest saab osta 50MB maha- või üleslaadimist piiramatu kasutusajaga. See oli juba hea uudis.

Marsruut meil veel päris täpselt paigas ei ole, ilmselt sõidame alguses natukene põhjapoole ja siis kuumavee allikate juurde Rotorua'sse.