Saturday, 3 July 2010

Tongariro’st tagasi Aucklandi

Viimase tiiru põhjasaarel teeme suuremate mägede, st vulkaanide poole. Turangist sõidame Tongariro rahvusparki, Whakapapa külla, mäkke, kus on Põhjasaare ainus suurem suusakuurort.
Teelt vaade:













Whakapapa külas on mäe taustale kuidagi sobimatult suur ja uhke hotell ehitatud, ilmselt käib seal siis palju suusatajaid.














Tõstukid suusaradadele lähevad järgmisest küast, Iwikau’st.














Edasi, juba Taumarunui's keerame Forgotten World Highway'le (maantee 43), mis viib 155 km kaugusel olevasse läänepoolsesse linna Stratfordi.














Esimese paarikümne km järel leidsime, et on jah, unustatud koht. Ainult lambad rohelistel mäekülgedel.
Tee, nagu juba harjunud oleme, on ikka mägine, kurviline, kitsasvõitu (ca 5 m) ning ilma teepeenardeta. Teel pole ühtegi bensiinijaama. Vaheldust toob alles Tangarakau Gorge – kanjon kõrgete metsaste lubjakivikaljude vahel (15 km kruusateed). Tangarakau jõe kanjoni lõpus on vana Moki tunnel, just auto laiune.














Peale tunnelit läheb vaade avaramaks, talud - algab asustatud ala. Esimene küla on Whangamomona: kirik ja Village Hall.

Tore, et sellel kurvilisel mägiteel ei unustata meelde tuletamast kiiruse piirangut 100 km/h.














Stratford’ist võtame suuna põhja, maantee nr 3 viib Hamiltoni.
Tee pealt pildistame uhket lumist Taranaki vulkaani (2518m), vulkaan paistab veel kaua, kui sõidame mereäärt mööda põhjapoole.
Maanteel nr 3 selgus, et bensiinijaama ei tule aga tule. Samas väikesed külad, poed ja motellid olid olemas. Olime juba üsna närvis, kui leidsime Nüvi abiga, et 34 km pärast on loota bensukat. Kui lõpuks paagi täis saime võtta, ütles müüjatädi, et järgmise 100 km jooksul ei ole ka bensiini. Peale bensiinijaama ei tule pimedas enam pikalt ühtegi asustatud punkti.
Laupäeva keskpäevaks jõudsime Aucklandi. Ilm oli ilus ja valisime muuseumi asemel Sky Toweri. Päike tuli ka väja ja väga vahva oli 220 m kõrguselt alla vaadata.














Julged tegid hüppeid mbes 180 m kõrguselt sillalt alla, trossi otsas muidugi. Mina ei tahtnud astuda klaasist põrandalegi, aga kes soovib, võib ka väljaspool torni kitsal sillal ümber torni jalutada, muidugi suurema raha eest ja trossidega julgestatuna.
Aega jäi veel lihtsalt ringikolamiseks, poodide ja suveniiride vaatamiseks.

0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home